CFO Konsult OÜ

Raamatupidamisteenused ja ärikonsultatsioonid

7. detsember 2015
by admin
Planeeritavad muudatused raamatupidaja töös 2016 kommenteerimine on välja lülitatud

Planeeritavad muudatused raamatupidaja töös 2016

Audiitorbüroo Rödl & Partner Audit OÜ juht ja vandeaudiitor Mart Nõmper teeb kokkuvõtte uuel aastal planeeritavatest või jõustuvatest muudatustest, mis mõjutavad raamatupidajate tööd.

Halduskoormuse vähendamiseks jõustuvad tõenäoliselt 01.01.2016 ja hiljem algavatele aruandlusperioodidele raamatupidamisseaduse muudatused, mille järgi hakatakse aruandekohustuslasi jagama suurteks, keskmisteks, väikesteks ja mikroettevõtjateks. Oluline aruandluse lihtsustamine puudutab just mikro- ja väikeseid ettevõtjaid, kes senise nelja põhiaruande asemel peavad koostama ainult kaks põhiaruannet – bilansi ja kasumiaruande – ning mõned lisad. Lubatud on seadusest tulenevate miinimumnõuete asemel rohkemate lisade koostamine ja info avalikustamine.

Muutused seisavad ees ka taksonoomias, sisu ja vormi poolest ehk suurim on plaan lubada esitada bilanssi ka kasvava likviidsuse järjekorras ehk siis alustades põhivara ja omakapitali kirjetega.

Konsolideeritud aruannete koostamise piir seotakse lahti praegusest ülevaatuse piirist ning konsolideerimiskohustusest plaanitakse vabastada väikesed konsolideerimisgrupid (käive 8 MEUR, varad 4 MEUR, töötajaid 50) ning ka juhul kui konsolideeritavat üksust hoitakse üksnes edasimüügi eesmärgil või ei ole konsolideerimiseks vajalikku teavet võimalik hankida ebamõistlike kulutuste või tarbetu viivituseta. Juhul kui konsolideeritud aruanne ei ole koostatud, sest vähemalt 90% emaettevõttest kuulub EU-s registreeritud omanikule, kes koostab ja avalikustab konsolideeritud aruande, siis tuleb see välisriigis esitatud konsolideeritud aruanne esitada ka Eesti äriregistrile 6 kuu jooksul majandusaasta lõpust arvates, ning, kohustusliku audiitorkontrolli korral, ühes audiitori arvamusega.

Auditi ja ülevaatuse piirmäärad tõusevad. Auditi piirmäärad tõenäoliselt kahekordistuvad, ülevaatuse piirmäärad tõusevad tõenäoliselt 60% võrra. Endiselt mõõdetakse kohustuse täitmisel kolme kriteeriumit. Ülevaatus on kohustuslik, kui minimaalselt kaks näitajat ületavad piirmäärasid: varad 0,8 MEUR, müügitulu 1,6 MEUR, töötajaid 24. Audit  on kohustuslik, kui minimaalselt 2 näitajat ületavad piirmäärasid: varad 2 MEUR, müügitulu 4 MEUR, töötajaid 60. Ning endiselt tuleb audit või ülevaatus tellida juhul kui üks kriteerium ületab kolmekordset eeltoodud piirmäära. Kuna muudatus tehakse audiitortegevuse seadusesse, siis äriseadustikust tulenev aktsiaseltside auditeerimiskohustus jääb alles.

Lihtsustatakse ja kaasajastatakse nõudeid raamatupidamise algdokumendi sisule, vormile, rekvisiitidele, säilitamisele. Uuendatakse erialaterminoloogiat, muu hulgas kaob ära Eesti hea raamatupidamistava ja asemele tuleb Eesti finantsaruandluse standard.

Raamatupidamisseaduse muudatused tingivad muudatused ka Raamatupidamise Toimkonna juhendites, eelkõige juhendites RTJ 2 – Nõuded esitusviisile ja RTJ 15 –  Lisades avalikustatav informatsioon. Väiksemaid muudatusi on veel ning mõned muudatused on kaalumisel. Kõige parema ja värskema ülevaate saate alati uuenenud Raamatupidamise Toimkonna koduleheltwww.easb.ee

Väiksemate pakendiettevõtjate halduskoormus väheneb läbi plaanitava kohustusliku pakendiauditi piirmäära tõstmise juba 2015. aasta kohta koostatavatele pakendiaruannetele viiele tonnile aastas. Lisaks pikeneb tõenäoliselt auditeeritud pakendiaruannete pakendiregistrisse esitamise tähtaeg 30. juunilt 1. septembrile.

Allikas: raamatupidaja.ee 

2. november 2015
by admin
Ravikindlustuse tingimused muutuvad uuest aastast kommenteerimine on välja lülitatud

Ravikindlustuse tingimused muutuvad uuest aastast

Alates 1.jaanuarist muudetakse ravikindlustuse seaduse sätteid, mis reguleerivad juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning võlaõigusseadusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava isiku kindlustuskaitse tingimusi.

Neile kehtestatakse uus ravikindlustuskaitse süsteem, mille kohaselt kindlustuskaitse algus ja peatamine on seotud TSD deklaratsiooni esitamisega Maksu- ja Tolliametile, kusjuures kindlustuskaitse saamiseks peab olema isiku eest deklareeritud sotsiaalmaksu ühes kuus vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna. Kindlustuskaitse saadakse ühe või mitme VÕS lepingu alusel töötamisel, ühe või mitme juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmeks olemisel kui sotsiaalmaksu miinimum on deklareeritud.

Kindlustuskaitse tekib peale TSD esitamist ja peatub, kui järgmise deklaratsiooni esitamiseks ei ole täidetud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse täitmine. Nimetatud kindlustusliigi puhul ei kohaldata enam 14 päevast ooteaega ega 2 kuulist garantiiaega nagu töölepinguga töötajate puhul. Kindlustuskaitse ei peatu ajal, millal isikul on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist (näiteks haigushüvitist, sünnitushüvitist jne).

Tööandjal on kohustus deklareerida sotsiaalmaks  TSD-l väljamaksele järgneva kuu 10ndaks kuupäevaks. Kui kindlustuskaitse tekkimiseks vajalikud dokumendid ei ole õigeaegselt esitatud ning kindlustuskaitset taotleval isikul oleks tekkinud õigeaegse esitamise korral õigus saada ravikindlustushüvitist, peab kindlustuskaitset taotlevale isikule ravikindlustushüvitise saamata jäämisest tekkinud kahju hüvitama kohustuse rikkuja.

Allikas: Eesti Haigekassa

19. september 2015
by admin
Tagatisraha maksustamine elu- ja äripindade rendi puhul kommenteerimine on välja lülitatud

Tagatisraha maksustamine elu- ja äripindade rendi puhul

Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht Tõnis Elling selgitab, et äri- või eluruumide rendile andmisel küsitud tagatisraha maksustamine sõltub sellest, kas tagatisraha hoitakse oma vahenditest eraldi või mitte.

Tagatisraha kohaldatakse selleks, et kindlustada rendileandjat pahatahtlike rentnike eest ning selle küsimine peaks distiplineerima mõlemat tehingu poolt. Tagatisrahade maksustamine põhjustab aga sageli segadust. Ka maksuhaldur on erinevatele järelpäringutele vastanud erinevalt. Kord on lähenemine rangem ja siis natuke leebem. Kord nõutakse kindlasti tagatisraha deponeerimist krediidiasutuses, teinekord lepitakse ka sellega, kui raha on erladatud muul viisil maksumaksja enda vahenditest. Ehk siis on kaks seisukohta: üks pisut rangem ja teine leebem.

Esimese lähenemise kohaselt saab tagatisraha võtta üldse ainult eluruumide puhul ja äriruumide tagatisrahade puhul on igal juhul tegemist ettemaksu ja käibega. Seda argumenti toetab asjaolu, et vastavalt võlaõigusseaduse §-le 308 saab üürileandja üürnikult tagatisraha võtta ainult eluruumi üürilepingu puhul kuni kolme kuu üüri suuruses summas. Samuti peab üürileandja hoiustama tagatisraha krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressimääraga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha. Kui need tingimused on täidetud, siis ei loeta üürnikult tagatisrahana saadud summat ettemaksu laekumiseks ja seda ei deklareerita käibedeklaratsioonil maksuvaba käibena (arvestades, et eluruumi üürileandmisest saab käibemaksukohustuslasel tekkida ainult maksuvaba käive).

Kui rendile antakse äripind, siis tuleb tagatisrahaks nimetatud summa lugeda ettemaksuks renditeenuse eest ja renditeenuse vabatahtliku maksustamise korral käibemaksuga maksustada. Kui lepingu lõppemise järel tagatisrahaks nimetatud summa rentnikule tagastatakse, saab rendileandja vähendada oma maksukohustust, kui esitab tagastatud summa kohta kreeditarve. Ehk, siis sisuliselt tuleb äripindade rendi tagatisraha käsitleda alati ettemaksuna ja käibena.

Natuke leebem maksuhalduri seisukoht on see, et kui äriruumi üürilepingu tagatisraha maksmine ja hoidmine toimub samaselt eluruumide üürilepingutele kohaldatuga võlaõigusseaduse § 308 sätestatud tagatisraha maksmise ja hoiustamisega, ei käsitata äriruumi üürilepingu alusel makstavat tagatisraha samuti ettemaksuna soovitud teenuse eest ning nimetatust ei teki saamise hetkel käivet. Oluline on just see aspekt, et tagatisrahana käsitletavat summat hoiab rendileandja eraldi oma vahenditest.

Eelpool nimetatud maksuhalduri seisukohad on praktika käigus välja kujunenud ja ei ole täpsemalt seaduses reguleeritud. Ikkagi sõltub äripindade rendi tagatisrahade maksukäsitlus paljus lepingust ja sellest, kas ning kuidas laekunud tagatisraha muust varast eraldi kajastatakse ja/või deponeeritakse. Võimalike maksuriskide maandamiseks soovitame saata maksuhaldurile ametlik järelpärimine, kus kirjeldada konkreetsed asjaolud ja paluda õiguskindluse tagamiseks ametlikku seisukohta.

Allikas: raamatupidaja.ee 

7. september 2015
by admin
01.01.2016 jõustuvad tulumaksuseaduse muudatused kommenteerimine on välja lülitatud

01.01.2016 jõustuvad tulumaksuseaduse muudatused

Tulumaksuseadusse on tulemas mitmeid muudatusi, mis puudutavad eelkõige füüsiliste isikute maksustamist. Nimetatud muudatused võeti vastu Riigikogus 15.06.2015 ning need jõustuvad 01.01.2016. Järgnevalt anname lühidalt ülevaate peamistest muudatustest.

Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära suurendamine

Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus. Ülejäänud lähetuses viibitud päevade eest on õigus maksuvabalt päevaraha maksta seni kehtinud määras (kuni 32 eurot). 

Välislähetuse päevaraha maksmine maksuvaba piirmäära ületavas osas

Kui seni maksustati välislähetustega seotud kulude hüvitamist või välislähetuse päevaraha maksmist üle maksuvaba piirmäära erisoodustusena, siis alates 01.01.2016 ei ole tegemist enam erisoodustusega. Piirmäära ületav osa loetakse töö eest makstavaks tasuks, mis tähendab, et väljamakse tuleb vastavalt ka maksustada.

Renditulu mõiste sisustamine

TuMS kohaselt on rendituluks üür, rent, tasu hoonestusõiguse seadmise ja reaalkoormatise talumise eest ning seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu. Renditulu hulka ei kuulu:

  • võlaõigusseaduse § 292 tähenduses kõrvalkulude ja § 293 tähenduses koormiste kandmine renditulu saaja eest või nende kandmise hüvitamine renditulu saajale;
  • TuMS § 19 lg 3 p 15 nimetatud summa – tehnovõrgu ja -rajatise talumise eest makstav tasu talumiskohustusega seotud maalt tasutava maamaksu ulatuses.
Üürimisega seotud kulude maha arvamine

Seadusesse lisatakse uus säte, mille kohaselt võlaõigusseaduse tähenduses eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20%. Mahaarvamine kohaldub residendist füüsilistele isikutele, mitteresidentidele ning lepingulistele investeerimisfondidele.

Mahaarvamist ei kohaldata füüsilisest isikust ettevõtjatele, kuna nende puhul maksustatakse ettevõtlustulu kogumina, mitte üksikuid tululiike.

Mahaarvamine kohaldub kõikidele maksumaksjatele, sõltumata kulutuste suurusest ning dokumentaalsete tõendite olemasolust. Mahaarvamisel puudub summaline ülempiir.

Oluline on tähele panna, et renditulu korral peetakse tulumaks endiselt kinni väljamakselt, see tähendab, et eelnevalt kirjeldatud mahaarvamist ei võeta arvesse kinnipidamise etapil, vaid ainult füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamisel.

Formaalsused tuludeklaratsiooni esitamisel

Varasemast erinevalt peab residendist füüsiline isik, kes on Eestis asutatud hooneühistu liige või kellele kuulub Eestis asuv korteriomand, kinnisasi või Eestis asuva kinnisasjaga seotud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus, kinnitama tuludeklaratsioonis maksustamisperioodil renditulu saamist või mittesaamist. Kinnitus tuleb esitada igasuguse TuMS § 16 lg 1 mõistes renditulu saamise või mittesaamise kohta. Antud kinnitus tuleb esitada vaid juhul, kui isikul on tuludeklaratsiooni esitamise kohustus.

Sisseseade muutub seadmeks

Mõiste „sisseseade“ asendatakse mõistega „seade“ ajakohastamaks tulumaksuseaduse teksti ning kasutamaks täpsemat mõistet. Mõiste „sisseseade“ tähendab tavakasutuses eelkõige ruumidesse paigaldatud seadmeid ning kitsendab sellega sätte kohaldamisala. Rahvusvahelises maksuõiguses on mõistel „sisseseade (equipment)“ laiem tähendus hõlmates tootmisruumides kasutatavale seadmetele lisaks muid seadmeid (nt transpordivahendeid, konteinerid jne).

Maksuvaba tulu suurendamine

Maksuvaba tulu suurendatakse järk-järgult järgmise nelja aasta jooksul. Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu järgnevalt:

aastas (EUR) kuus (EUR)
2016 2040 170
2017 2160 180
2018 2280 190
2019 2460 205

 

01.01.2016 alates on fikseeritud laste ülalpidamisega seotud täiendava maksuvaba tulu määr tasemele 1848 eurot (154 eurot kuus) teise ja iga järgneva lapse eest.

Pensionide täiendavat maksuvaba tulu suurendatakse 2640lt eurolt 2700 euroni (225 eurot kuus) aastas.

Koolituskulud

Seadusemuudatusega kaotatakse täiskasvanute hobikoolitusega seotud kulude tulumaksusoodustus. Tasemekoolitusega seotud kulude, samuti kuni 18-aastaste noorte huviharidusega seotud kulude mahaarvamise õigus säilib muutumatuna.

Selleks, et täiskasvanud õppija saaks seoses täienduskoolitusega tulumaksusoodustust kasutada, peab täienduskoolituse läbiviijal olema täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba või ta peab olema esitanud majandustegevusteate täienduskoolituse läbiviimiseks.

Koolituskuluna ei käsitata AM-kategooria, A-kategooria, A1- ega A2-alamkategooria, B-kategooria ega B1-alamkategooria mootorsõidukijuhi koolitusel osalemise eest tasutud kulusid. Kui mootorsõidukijuhi koolitus on vajalik tööalaselt või seoses ettevõtlusega, siis tööandja saab oma töötajate või füüsilisest isikust ettevõtja enda koolitamiseks teha selliseid kulusid jätkuvalt maksuvabalt.

Kingituste ja annetuste piirmäär

Kui seni kehtis füüsilisele isikule kingituste ja annetuste maha arvamisel piirang (5% maksustamisperioodi tulust), siis alates 01.01.2016 piirmäär kaotatakse. Muudatuse tulemusena võrdsustuvad kingitused ja annetused mahaarvamise aspektist koolituskulude ning eluasemelaenu intressidega, millele kohalduvad ainult üldised piirmäärad (50% maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 1200 eurot).

Tulust tehtavate mahaarvamiste kogusumma piirang

Kui seni kehtis eluasemelaenu intresside, koolituskulude ning heategevuslike kingituste ja annetuste tulust maha arvamisel  piirang kogusummas 1920 eurot, siis muudatusega on seda summat vähendatud 1200 euroni. Muudatus kehtib 2016. aastast tasutavatele eluasemelaenu intressidele ja teistele maha arvatavatele kuludele.

01.01.2016 jõustuva muudatuste sõnastusega on võimalik tutvuda Riigi Teataja kodulehel ning muudatuste menetlusinfoga (sh seletuskirjaga) Riigikogu kodulehel.

Allikas: BDO Eesti

18. juuni 2015
by admin
Omakapitali miinimumnõue ja netovara taastamine kommenteerimine on välja lülitatud

Omakapitali miinimumnõue ja netovara taastamine

Mis on ebapiisav omakapital? Kas see on alati probleem? Kuidas seda probleemi lahendada? Kõikidele nendele küsimustele püüab käesolev artikkel üldisemat laadi vastused leida.

EBAPIISAVA OMAKAPITALI OLEMUS

Negatiivne omakapital (ehk negatiivne netovara) tähendab seda, et majandusüksusel puuduvad vahendid kõikide kohustuste katmiseks (kohustused ületavad varasid). See omakorda seostub enamikule vajadusega kaasata täiendavat kapitali või asuda kaaluma pankrotiavalduse esitamist. Antud olukorda reguleerib äriseadustik (§ 176 ja § 301), mis sätestab kohustuse taastada ebapiisava omakapitali esinemisel netovara äriseadustikus toodud viisidel või äriühing lõpetada. Täpsemalt öeldes on tegemist ebapiisava netovaraga olukorras, kus see moodustab alla poole osa- või aktsiakapitalist või on väiksem minimaalsest lubatud osa- või aktsiakapitalist.

Omakapitali ehk netovara miinimumnõude kehtestamise põhieesmärk on võlausaldajate kaitse. On ilmne, et kui äriühingul ei ole piisavalt varasid kohustuste katmiseks, esineb risk, et võlausaldajad jäävad osaliselt või täielikult oma nõudesummadest ilma. Sellises situatsioonis ei riskiks majandusüksuse omanikud enam üksnes oma panustega, vaid tegutseksid võlausaldajate vara arvel.

KAS ALATI PROBLEEM?

Siiski ei tähenda omakapitali negatiivsus veel ilmtingimata majandusüksuse vähest jätkusuutlikkust ja/või ebapiisavat maksevõimet. Näiteks on üsna levinud olukord, kus negatiivne või ebapiisav omakapital kaasneb võõrkapitaliinstrumentide kaasamisega. Selle näiteks on olukord, kus omanikud finantseerivad majandusüksuse tegevust põhiosas intressikandvate võlakohustuste (ja mitte omakapitali instrumentide) abil.

Omanikule kui investorile on oluline eelkõige likviidsete vahendite olemasolu, mitte asjaolu, kas see kajastub majandusüksuses omakapitalina (nt aktsia- või osakapital) või võõrkapitalina (nt laenukohustus). Sama kehtib ka äriühingu maksevõime kohta – seni, kuni võlausaldajate kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid jätkub, ei teki isegi ebapiisava omakapitali korral kohustuste täitmisega probleeme.

ENAMLEVINUD VÕIMALUSED NETOVARA TAASTAMISEKS

Netovara nõuetele vastavuse taastamiseks on põhimõtteliselt kolm järgnevalt kirjeldatud võimalust.

1. Suurendada varade väärtust (varade lisandumine või väärtuse kasvatamine ehk üleshindlus). Varade lisandumine tähendab rahalisi ja/või mitterahalisi sissemakseid osa- või aktsiakapitali. Varade üleshindlus seondub reeglina varade hindamismeetodi muutusega – näiteks minnakse soetusmaksumuse meetodilt üle õiglase väärtuse meetodile olukorras, kus varade turuhind on tõusnud.

Erisusena võib siinkohal nimetada ülekursi kasutamist, mis võimaldab teha sissemakseid selliselt, et osa- või aktsiakapital ei kasva sissemaksega samas mahus. Ülekurssi on alati otstarbekas kasutada, kuivõrd selliselt ei tõuse kohustus tagada poole osa- või aktsiakapitali olemasolu võrdeliselt sissemakstud summaga.

Paljudes riikides on netovara probleemi lahendamiseks kasutusele võetud nn miinimum omavahendite (st mitte omakapitali) nõue ning nn allutatud laene loetakse omavahendite osaks (sarnane Eestis krediidiasutuste puhul kasutatava süsteemiga). Allutatud laenu kasutamist netovara nõuete täitmiseks ei ole Eestis omakapitalinõuetega äriühingute puhul seni veel seadustatud.

2. Kohustuste vähendamine (konverteerimine seotud või vabaks omakapitaliks). Aktsia- või osakapitali suurendamine kohustuste arvel (nn aktsia- või osakapitali suurendamine nõuete tasaarvestamise teel) on näide, kuidas omakapitali ehk netovara seisu parandatakse kohustuste vähendamise teel.

Samasse kategooriasse kuulub ka nn kohustuste andeksandmine, mis eelmisest erineb omakapitali mõjutamisega aruandeperioodi kasumi kaudu (kasumiaruande). Siinkohal on oluline juhtida tähelepanu sellele, et omaniku poolt loobutud nõude summat ei käsitleta sissemaksena omakapitali, mida oleks võimalik edaspidi netovara piisavuse korral maksuvabalt välja maksta.

3. Täiendava reservkapitali loomine. Täiendava reservkapitali loomise võimalikkus ei ole seadustes ühemõtteliselt reguleeritud. Sellise reservi loomise võimalusele, näiteks osaühingute puhul, viitab äriseadustiku § 176 p 11, mille järgi netovara ebapiisavuse korral saavad osanikud võtta tarvitusele nn muud abinõud. Selleks abinõuks võibki seeläbi olla raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansi skeemi alusel muude reservide moodustamine.

Selleks et loodav täiendav reservkapital (muu reserv) vastaks omakapitali tunnustele peab äriseadustiku nõuetest lähtuvalt selle loomise ja kasutamise kord olema reguleeritud äriühingu põhikirjas. Samuti on oluline, et täiendavat reservkapitali moodustav/suurendav rahaline või mitterahaline sissemakse peab olema äriühingule üle antud ja sellelt ei tohi arvestada üleandja kasuks intresse. Taolise reservi puhul on põhimõtteliselt võimalik põhikirjas fikseerida, et netovara kasvamisel seaduses nõutava tasemeni võib sissemaksed teinud isikutele nende sissemaksed tagastada.

Eeltoodust ilmneb, et ebapiisava omakapitaliga äriühing võib erandlikel juhtudel (näiteks omanik finantseerib äriühingu tegevust laenudega) tegelikkuses muretult eksisteerida, ilma et võlausaldajate huvid saaksid kahjustatud. Mis puudutab lahendusi omakapitali seaduse nõuetele vastavuse taastamiseks, siis on viimasel ajal üha rohkem leidnud kasutamist täiendav reservkapital.

Allikas: BDO Eesti

26. jaanuar 2015
by admin
E-arved muutuvad peagi kohustuslikuks kommenteerimine on välja lülitatud

E-arved muutuvad peagi kohustuslikuks

Vabariigi Valitsusele esitati riigiga arvelduse masinloetavate e-arvete kohustuslikuks muutmise tegevuskava.

Euroopa Komisjoni eesmärk on, et aastaks 2020 kasutatakse Euroopas peamiselt masintöödeldavaid e-arveid. „Eesti infoühiskonna arengukavas 2014-2020“ on aastaks 2020 avaliku ja erasektori vahelises arveldamises e-arvete kasutamise määraks kavandatud 100% .

Kui esialgu on plaanis kohustada avalikku sektorit e-arveid vastu võtma ning erasektorit e-arveid avalikule sektorile saatma, võib edaspidi tekkida vajadus üldiseks e-arvetega arveldamise kohustuseks, mis hõlmab ka arvelduse erasektori sees (B2B). Seda arvestades sobib e-arvete kohustuse sätestamiseks raamatupidamise seadus. Raamatupidamise seaduse muudatust on Rahandusministeerium ette valmistamas seoses valitsemisala arengukavas aastateks 2013–2016 seatud eesmärgiga tagada usaldusväärne ja avalikule huvile vastav arvestusalane informatsioon. Rahandusministeeriumi hinnangul on vaja kaasajastada ka algdokumendi regulatsiooni, sh nende digitaalsel kujul esitamise ja säilitamise nõudeid.

„Riigiga arvelduse masinloetavate e-arvete kohustuslikuks muutmise“ projekti õiguseloomega seotud tegevused on järgmised:

1) raamatupidamise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK) ettevalmistamine e-arvete kasutuselevõttu puudutavates punktides;
2) läbirääkimised sihtrühmadega VTK e-arvete kasutuselevõttu puudutavates küsimustes;
3) raamatupidamise seaduse muutmise eelnõu ettevalmistamine e-arvete kasutuselevõttu puudutavates sätetes;
4) läbirääkimised sihtrühmadega raamatupidamise seaduse muutmise eelnõu e-arvete kasutuselevõttu puudutavates küsimustes.

Tähtaeg
Raamatupidamise seaduse muudatus, sh e-arvete kasutamist sisaldavad sätted, on plaanis jõustada 2015. aasta juulis. Avaliku sektori kohustus vastu võtta e-arveid rakendub 2016. aasta II kvartalis ning erasektori kohustus e-arveid avalikule sektorile saata 2016. aasta IV kvartalis.

Väikeettevõtete peamise murena on e-arvetele üleminekul toodud esile e-arvete koostamise ja saatmise teenuse kasutamisega kaasnevaid kulusid. Kuigi Eestis on olemas IT süsteemid (nt majandustarkvarad või operaatorite arvete süsteemid) müügiarvete koostamiseks e-arvetena ja nende edastamiseks klientidele, on uuringus tehtud ettepanek luua riigi e-arvete koostamise ja edastamise portaal, mis pakub tasuta teenuseid eelkõige väikeettevõtetele.

Parim tulemus minimaalsete kuludega on võimalik saavutada kahe veebipõhise rakenduse baasil:
• Riigi Infosüsteemide Ametis 2012. aastal välja töötatud veebirakendus RIA portaal, mis on e-arvete üleslaadimise, koostamise, edastamise ja allalaadimise võimalustega.
• Registrite ja Infosüsteemide Keskuse loodud veebirakendus E-arveldaja, mis on väikeettevõtetele sobiva raamatupidamise, e-arvete koostamise ja edastamise võimalustega. E-arveldaja avati kasutamiseks 2014. aastal. RIA portaali teenuseid hakatakse pakkuma tasuta ning E-arveldaja teenuseid väikese tasu eest. RIA portaalile vajalike täiendavate arenduste tegemist juhib Riigi Infosüsteemide Amet.

E-arveldajast on seal koostatavaid e-arveid võimalik elektroonilise liidese kaudu edastada operaatorfirma Opus Capita e-arvete halduse süsteemi, arendamisel on liides ning operaatorfirma Omniva e-arvete halduse süsteemiga.

Tähtaeg: Mõlemad veebiportaalid koos lisaarendustega on plaanis käiku anda 2015. aasta keskpaigaks.

Allikas: raamatupidaja.ee

19. juuni 2014
by admin
Isikliku auto töösõitudeks kasutamise hüvitamise muutustest kommenteerimine on välja lülitatud

Isikliku auto töösõitudeks kasutamise hüvitamise muutustest

Riigikogus võeti täna vastu tulumaksuseaduse muutmise seadus, mis puudutab isikliku auto töösõitudeks kasutamise hüvitamist. Ootel on veel käibemaksuseaduse muudatused. Advokaadibüroo ATTELA vandeadvokaat Marko Saag selgitab, kuidas muudatusteks valmistuda.

Kui tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu jõustub 1. septembrist 2014, ootab käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu praegu veel Euroopa Nõukogu luba.

Tulumaksuseaduse olulisim muudatus sätestab ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäära, mis on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Senine 64eurone hüvitis kaob ära. Muudatus plaanitakse jõustada 1. septembrist 2014.

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu on veidi keerukam ja toob kaasa mitmeid muudatusi, millest olulisemad on: Sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvatakse sisendkäibemaks maha vastavalt selle sõiduauto ettevõtluses kasutamise proportsioonile, kuid mitte rohkem kui 50% võttes arvesse maksustatava ja maksuvaba käibe osatähtsuse.

Oluline on tähele panna, et eelnõu kohaselt võib alles alustanud ettevõte, millel pole veel palju ettevõtlust, auto soetamisel maha arvata näiteks vaid 10%. Ettevõtluse osakaalu tuleb endal tõendada, jälgida ja deklareerida, mis annab maksuhaldurile võimaluse kontrollida. Seaduseelnõu järgi kaob ka omatarbe jälgimine/maksustamine. Samas kui sõidukit kasutatakse ERANDITULT ettevõtluse tarbeks, saab sisendkäibemaksust ka 100% maha arvata.

KUIDAS SEADUSEMUUDATUSTEKS VALMISTUDA:
1. Kui ei taha, et muudatused löövad, siis ostke autod enne muudatusi ära!
2. Kui on kasutusrendi leping, tehke ümber kapitalirendiks!
3. Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt saab edaspidi vaid kuni 50% maha arvata ka kütuse, autoremondi ja hoolduse kuludelt.
4. Et ettevõtluse tarbeks tehtud sõite mitte kahtluse alla seada, ära tangi nädalavahetusel või puhkuse ajal.
5. Sõiduki soetamisel mujalt kui ametlikust salongist jälgi, et arve esitaja oleks ka müüja – vastasel korral võib tekkida maksuhalduril kahtlus pettuses.
6. Tõendamaks, et kasutad sõidukit ainult ettevõtluse tarbeks, tuleb pidada sõidupäevikut, kasutada GPSi või pidada muud moodi selget arvestust (odomeetri näitude fikseerimine, täpne kilometraaž, kütusearved jms). Juhatuse otsused ja käskkirjad on kohtus mittekõlbulikud tõendid.
7. Firmasõiduki kodus parkimise kohta on maksuhalduri seisukoht, et see viitab suure tõenäosusega erasõitudele. Riigikohus arvab, et faktiline sõiduki kodushoidmine ei tähenda, et autot kasutatakse isiklikul otstarbel. Oluline on põhjendada, et see teenib ettevõtluse huve.
8. Et maksuhaldur saab tagasi minna 3+2 aastat ja kontrollida dokumente toona kehtiva seaduse järgi, tasub praegu tähelepanu pöörata ka omatarbe maksustamisele/maksustamata jätmisele.
9. MTA võib kahtluse alla seada ka auto soetamise otstarbekuse . Riigikohtu seisukoht on, et ettevõtlus ei pea olema efektiivne. Samas ei anna äriplaan tõendust, et auto soetati ettevõtluse jaoks – tõendeid on rohkem vaja.
10. Kui soetad sõiduauto põhivaraks, säilib 5aastane andmete korrigeerimisperiood. Kui arvad praegu 50% käibemaksu maha, siis tuleb sellest viie aasta lõikes kinni pidada.

Allikas: raamatupidaja.ee

12. juuni 2014
by admin
Majandustegevuse register uueneb kommenteerimine on välja lülitatud

Majandustegevuse register uueneb

Alates 1. juulist on aadressil mtr.mkm.ee kasutusel uuenenud majandustegevuse register (MTR), mis koondab ühte kohta enam erinõuetega tegevusalasid ning muudab ettevõtjate tausta kontrollimise lihtsamaks nii teistele ettevõtjatele, tarbijatele kui ka järelevalveasutustele.

Uuenenud MTRiga väheneb ka ettevõtjate halduskoormus. Kui siiani tuli ettevõtjatel oma registriandmeid igal aastal 15. aprilliks kinnitada, siis edaspidi on see seotud majandusaasta aruande või tuludeklaratsiooni esitamisega. Samuti saavad ettevõtjad, kes tegutsevad valdkonnas, mis nõuab MTR-ile teate esitamist, seda edaspidi teha infovärava eesti.ee vahendusel ja selle eest ei tule enam tasuda riigilõivu.

Uuenenud MTR-is on võrreldes praegusega mitmeid sisulisi uuendusi.

Lisaks infole tegevuslubade ja majandustegevusteadete kohta hakkab uuenenud MTR sisaldama kõikidele ettevõtjatele tehtud ettekirjutusi ja keelde. See teeb konkreetse ettevõtja tausta kontrollimise tarbijatele, äripartneritele ja järelevalveasutustele lihtsamaks.

* 1. juulist on tegutsemiseks luba vajavaid ettevõtlusvaldkondi senisest vähem. Mõnes valdkonnas kaob vajadus oma tegevus MTRis registreerida, mõnes valdkonnas asendub see teavitamiskohustusega. Paljud valdkonnad, kus seni oli vajalik luba või registreering, lähevad nö vaba majandustegevuse alla ehk neis tegutsemiseks ei ole eraldi luba või teatamist vaja. Kõigi praeguses MTRis registreeritud ettevõtjate olemasolevad andmed kantakse uuenenud registrisse üle ja ettevõtjatel ei ole vaja 1. juulil registris lisatoiminguid teha. Ettevõtjad, kellel registris olemise kohustus kaob, kustutatakse sealt automaatselt.

* Täiendavaid andmeid peavad registrile esitama finantsteenuse valdkonnas tegutsevad ettevõtjad, sest selle valdkonna senised registreeringud muutuvad tegevuslubadeks. Neil on selleks aega 120 päeva.

* Uued teatamiskohustusega tegevusalad on biotsiidi ja hambavalgendustoodete hulgimüük, pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste demonstreerimine. Et nendel tegevusaladel alates 1. juulist tegutseda, tuleb esitada registrile majandustegevusteade.

* Tegevusloa kohustusega tegevusalad on alates juulist ka väärismetalltoodete kokkuostmine ja hulgimüük, finantseerimisasutusena tegutsemine, valuutavahetusteenuse osutamine, alternatiivsete maksevahendite teenuse osutamine, usaldusfondide ja äriühingute teenuse osutamine, pandimajateenuse osutamine ning vedelkütuse müük, eksport-import ja hoiustamine. Need tegevusalad olid seni registreeringukohustusega tegevusalad.

* MTRis ei pean enam teatama ega luba taotlema kaevandamisseaduses ja kaubandustegevuse seaduses nimetatud tegevusaladel. See tähendab, et edaspidi reguleerivad neid valdkondi praegugi kehtivad nõuded. Samuti on loobutud teatamiskohustusest majutusasutusena tegutsemise, väärismetalltoodete jaemüügi ning väärismetalltoodete teenusena valmistamisel.

* Erandina jääb kaubandusvaldkonnas teatamiskohustus alles alkoholi- ja tubakatoodete müügiga tegelevatele ettevõtjatele. Majutusasutused, kes soovivad alkohoolseid jooke müüa, peavad selle kohta MTRile teate esitama.

* Peale selle on MTRi koondatud ka valdkondi, mis varem oli eriseadustega reguleeritud, kuid milles tegutsevate ettevõtjate andmed ei olnud keskselt koondatud. Need valdkonnad on näiteks  muinsuskaitse, taimekaitse, relvaohutus, turvateenused, keskkonnategevus, audiovisuaalsed meediateenused jt.

MTRi uuendused on seotud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse kehtimahakkamisega 1. juulist 2014.

Juhime tähelepanu, et Riigikogu lõpetas seaduse muudatuste kolmanda lugemise 5. juunil ning Vabariigi President ei ole seda veel välja kuulutanud. Praegu on Riigi Teatajas avaldatud eelmine, ilma muudatusteta seaduse tekst. http://www.riigikogu.ee/?op=emsplain&page=pub_file&file_id=c3a84529-b715-41e9-9115-ae7f68a1f28a&
Lisainfo (sisaldab ka vastavustabelit muudatustest valdkondade kaupa ning valdkondlike nõuete kohta infot andvate ametnike kontakte): https://www.mkm.ee/et/majandustegevuse-register-uueneb

Allikas: raamatupidaja.ee

11. juuni 2014
by admin
1000euroste arvete deklareerimise vorm sai valmis kommenteerimine on välja lülitatud

1000euroste arvete deklareerimise vorm sai valmis

Maksuamet saatis arendajaile tutvumiseks 1. novembrist rakenduva käibemaksudeklaratsiooni lisa vormi tehnilised spetsifikatsioonid.

Tehnilised nõuded on üleval ka maksuameti kodulehel. Raamatupidamistarkvara arendajatega toimub esmaspäeval sel teemal arutelupäev, kus tahetakse välja selgitada nõuete sobivus enamikule arendajatele.

Selle aasta 1. novembrist jõustub käibemaksuseaduse muutmise seadus, millega kehtestatakse käibedeklaratsiooni lisa esitamise kohustus. See tähendab, et käibemaksukohustuslane peab hakkama esitama koos käibedeklaratsiooniga (vorm KMD) ka käibedeklaratsiooni lisa (vorm KMD INF). KMD INF koosneb kahest osast: A osal kajastatakse väljastatud arvete ja B osal saadud arvete andmed.

Lisal kajastatakse väljastatud ja saadud arvete andmed, millele kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud 20% ja 9% käibemaksumääraga maksustatava käibe, kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot.

Kui maksustamisperioodil on ühele ettevõtjale esitatud näiteks kolm 300eurost arvet ilma käibemaksuta, siis arvete andmeid lisal täitma ei pea. Kui aga arvete kogusumma ühe tehingupartneri kohta on ilma käibemaksuta 1000 eurot või rohkem, siis tuleb andmed esitada. Tehingupartneri põhist piirmäära arvestatakse väljastatud ja saadud arvete osas eraldi.

Käibedeklaratsiooni lisal võib kajastada ka nende arvete andmed, mille kogusumma ilma käibemaksuta on väiksem kui 1000 eurot tehingupartneri kohta.

Allikas: aripaev.ee

6. juuni 2014
by admin
Omakapital tuleb korda ajada kommenteerimine on välja lülitatud

Omakapital tuleb korda ajada

Grant Thornton Rimessi juriidilise osakonna juhataja Eneli Perolaineni kinnitust mööda pöörab äriregister tänavu taas kõrgendatud tähelepanu sellele, et ettevõtete omakapital oleks seadusega kooskõlas.

Majandusaasta aruande äriregistrisse esitamise järel on paljud ettevõtted saanud kirja, kus pööratakse juhatuse tähelepanu asjaolule, et ettevõtte omakapital ei vasta seaduses sätestatule. Samuti rõhutatakse, et kui omanikud ei tegutse, siis kustutab kohus äriühingu registrist. Sellises olukorras on ettevõtjail tegutsemiseks mitu võimalust.

Meenutagem, et äriseadustiku järgi peab ettevõtte netovara olema vähemalt poolt osa- või aktsiakapitalist, kuid mitte vähem kui seaduses ettenähtud minimaalne osa- või aktsiakapital. See tähendab, et vähemalt 2500 eurot osaühingu puhul ning 25 000 eurot aktsiaseltsi puhul.

Paar praktilist soovitust. Kui ettevõtte omakapital ei ole seadusega kooskõlas, kuid majandusaasta aruanne vajab esitamist, on olukorra lahendamiseks erinevaid variante.

Näiteks on võimalik enne majandusaasta aruande esitamist äriregistrile kirjutada kas tegevusaruandesse või bilansipäevajärgsete sündmuste osasse lühidalt, mida on ettevõte otsustanud teha seadusega mitte kooskõlas oleva omakapitaliga. Samas saab bilansipäevajärgsetes sündmustes toimingutest kirjutada üksnes juhul, kui osanikud või aktsionärid on vastavad otsused tegelikult vastu võtnud.

Kui majandusaasta aruandest nähtub, et omakapital ei vasta seaduses sätestatule ja ettevõte parandab selle järgmise majandusaasta kestel, siis tasub ettevõttel olukorra parandamise järel omal algatusel saata äriregistrile vastavasisuline teavitus koos uue bilansiga. Uuest bilansist peab olema näha, et omakapital vastab seaduses sätestatud nõuetele.

Abinõud omakapitali parandamiseks. Kui äriühingul on netovara vähem kui pool osa-/aktsiakapitalist või vähem kui äriseadustikus nimetatud osa-/aktsiakapitali minimaalne suurus, peavad omanikud otsustama osa-/aktsiakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osa/aktsiakapitalist ja vähemalt äriseadustikus nimetatud osa/aktsiakapitali minimaalse suuruse.

Otsustada võib ka muude abinõude tarvitusele võtmise kasuks, mille tulemusena ühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osa/aktsiakapitalist ja vähemalt äriseadustikus nimetatud osa/aktsiakapitali minimaalse suuruse. Samuti võib vastu võtta osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise otsuse või siis esitada pankrotiavalduse.

Eelpool mainitud „muude abinõude“ osas jätab seaduse tekst seejuures üsna palju ruumi tõlgendamiseks, millised need muud abinõud olla võivad. Kõige levinumad viisid on kahjumi katmine otse osanike/aktsionäride poolt (n-ö kingituse tegemine) või omanikulaenust loobumine, mis toimub läbi kasumiaruande ja on omanikule kahjulik, sest võib endaga kaasa tuua täiendava maksukohustuse.

Reservide loomine ja kasutamine. Samuti kasutatakse praktikas muude abinõudena omanike sissemaksete kaudu omakapitali vabatahtlike reservide loomist selleks, et omakapital seadusega nõutud suurusesse viia. Ent paljudel juhtudel ei ole seda tehtud kooskõlas seadusega, mistõttu ei ole moodustunud reservid oma olemuselt tegelikult seotud omakapitali hulka kuuluvate reservidega.

Omanike sissemaksetega loodud muud reservi on võimalik kajastada seotud omakapitali osana üksnes juhul, kui see vastab oma olemuselt seotud omakapitalile. See tähendab, et reservist väljamaksete tegemisel on kehtestatud piirangud ning reservi eesmärk ja moodustamise, kasutamise ja lõpetamise (sh väljamaksmise) kord on sätestatud põhikirjas.

Kui reservi lõpetamiseks ei ole seatud piiranguid (näiteks põhikirja kohaselt on lubatud teha reservist väljamakseid lihtsalt vastavalt aktsionäride/osanike otsusele), siis muud reservi tekkida ei saa ja sissemakse liigub omakapitali läbi kasumiaruande.

Vahe on oluline ka maksuaspektist. Ülaltoodud vahetegemine seotud omakapitali hulka kuuluva muu reservi ning sinna mittekuuluvate sissemaksete vahel on oluline ka maksuaspektist.

Nimelt, kui tegemist on omanike poolt otseste sissemaksetega loodud muu reserviga ja kui see on käsitletav seotud omakapitali osana, siis on selle väljamaksmine maksustatud samadel alustel nagu aktsia-/osakapitali vähendamine. Kui aga omanike poolt on tehtud sissemakse, mida ei saa käsitleda muu reservina ja mis liigub omakapitali kasumiaruande kaudu, siis selle väljamaksmine omanikule on maksustatav nagu dividend.

Allikas: aripaev.ee